Esileht  » 
Uudised ja teated  » 
Külaplats ja tenniseväljak  » 
Vee- ja kanalitrassi rajamine Irus  » 
Iru prügipõletusjaam  » 
Küla eestseisus  » 
Külakoosolekud  » 
Arengukava  » 
Ajalugu  » 
Transport  » 
Ilm  » 
Mittetulundusühingud  » 
Detailplaneeringud  » 
Lingid  » 
Jõelähtme valla uudised  » 
Keskkond  » 
» Külakoosolekud » Koosolek 31.03.2007

Iru Küla üldkoosolek

 Toimumise aeg:  31.03.2007, kell 14.00

Koht:                    Iru Elektrijaama saal

Kohal:                  33 Iru külaelanikku

Kutsutud:             Jõelähtme Vallavanem Andrus Umboja, Iru Elektrijaama direktor Toomas Niinemäe

Päevakord:
1. Ülevaade, Irusse rajatavast olmeprügi põletuse koostootmisjaamast. Iru Elektrijaama direktor Toomas Niinemäe.

2. Iru küla arengukava projekt. Andres Johannson, Arno Kannike

3. Iru küla jooksvad küsimused

               

Iru Elektrijaama direktor tegi ülevaate firma tegevusest ja selgitas firma põhimõtteid. Üheks olulisemaks probleemiks peetakse sooja veega varustamist Tallinna linna suvekuudel. Kuna Iru jaam toodab põhiliselt soojusenergiat mille lisaväärtusena tekib elektrienergia siis suvekuudel suure soojusenergia tootmisüksuse töös hoidmine ei ole kasulik kuna tekkivat soojusenergiat ei ole kuhugi panna. Seega oli vaja leida odavam soojusenergia tootmise moodus, mis rahuldaks vajadust suvekuudel.

Toomas NiinemäeTeine oluline põhjus soojatootmise hinna langetamiseks (hoidmiseks) on sõltuvus venemaa gaasi hinnast. Prügipõletusjaama rajamisega vähendatakse kallineva gaasi tarbimist, mis omakorda mõjub positiivselt soojamajanduse ja hinnale. Tegemist on koostootmisjaamaga, kus põletamisprotsessis saadakse tulemusena elektrienergiat ja soojust.

Prügipõletusjaamas on kasutusel täielikult kaasaegse euronõuetele vastava jäätmete massipõletuse tehnoloogia, kus online saab jälgida põletusjaama korstnast väljuva suitsu koostist ja vastavust kehtestatud nõuetele. Prügi toimetatakse autodega spetsiaalsesse punkrisse, kus on tekitatud alarõhk, mis välistab ebameeldiva haisu levi ümbruskonda. Peale põletust jääb järgi tuhk kust eemaldatakse metall. Tuhk on väljanägemiselt sarnane sõmera liivaga mis sobib ka hästi kasutamiseks teedeehituses. Tuhk oli planeeritud vedada Tallinna (Jõelähtme) prügilasse.

Prügipõletusjaamas planeeritakse aastas põletada umbes 200 000 tonni jäätmeid. Hetkel võtab Jõelähtme prügila aastas vastu 170 000 t jäätmeid. Jäätmete ladustamise kogused tõusevad igal aastal, aastaks 2010- 2011 millal planeeritakse põletusjaam käiku anda võibki toodud number olla reaalne kogus prügi mida saaks põletada. Maailmapraktika näitab, et prügi tasub kokku vedada ladustamiskohast kuni 75-100 km kauguselt. Seega Tallinn ja Harjumaa. Sellise koguse juures näitab lihtne arvutus, et ööpäevas transpordib ligi 200 autot oma olmejäätmeid Iru põletusjaama.

Esitati küsimus transpordi müra kohta, et kui niipalju autosid hakkab ööpäevas sõitma, et kas siis müratase Iru külas ka tõuseb? Toomas Niinemäe vastas, et täna voorib meist mööda Jõelähtme prügilasse umbes sama arv prügiautosid ja mürataset pole märgata.

Siinkohal esitati küsimus ka Iru Elektrijaama poolt tekitava müra kohta. T. Niinemäe ütles, et sügiseti on elektrijaama käivitades paratamatus, et tuleb ülerõhk välja lasta, mis tekitabki müra. Iga aastaga on jäänud müra periood väiksemaks on püütud hilistel tundidel seda vältida.

Külaelanikud tundsid huvi veel asukoha kohta kuhu jaam planeeritakse rajada. Niinemäe sõnul on võimalikud variandid Peterburi mnt äärde, korstnast idasse või korstnast lääne suunas, teisele poole kontorihoonet.

Algatatud keskkonnamõju hindamise programmi (KMH) kohaselt peaks lõplik versioon kinnitatama hiljemalt 24. nädalal. Programmi kohaselt peaks avalik arutelu olema 18. nädalal.

 Ettepanek külaelaniku poolt: rajada prügipõletusjaam Jõelähtme prügila territooriumile ja ehitada välja kaugküttetrass Tallinna linna.

Toomas Niinemäe (edaspidi TN): trassi ehitus on ülikallis, praegu Irus olemas kõik trassid lisaks sooja- ja elektrienergia tootmiseks seadmed ja aparatuur. Selle kõige uuesti rajamine ei tasu ennast ära. Seega Iru Elektrijaama territooriumile põletusjaama rajamine majanduslikult on kõige sobivam.

Küsimus: kui palju tekib põletusjääki ja mis sellega tehakse?

TN: põletustuhk sorteeritakse, võetakse välja metall ja klaas. Lisaks tekkiv filtrituhk kuulub ladustamisele ohtlike jäätmete hoidlas. Tekkiv koldetuhk on happeline (põlevkivi tuhk on leeliseline) ja seda tekib 15-20 % põletusmassist. Tallinna prügilal on võimalik huvi seda ladustada.

Küsimus: kas põletusprotsessi tehnoloogia on välja valitud?

TN: sobiv tehnoloogia on välja valitud.

Ettepanek: lülitada Iru küla soojusjaama võrku.

TN: see on tänase päeva parim ettepanek, kindlustame kõik soovijad vajaliku soojakogusega.

Küsimus: kui toimub prügipõletusjaamas avarii, kuhu siis prügi ladustatakse?

TN: kasutatakse reservkütust ja vajadusel saab prügi ladustada Tallinna prügilasse. Rootslased on põletusjaama remondi korral pakkinud prügi kilesse (nagu heinapallid) ja hiljem selle põletanud. Meie saame samasugust tehnoloogiat kasutada.

                   

Iru küla arengukava tutvustus

Külavanem Andres Johannson (edaspidi AJ): arengukava tegemise põhjustas tulevikus võimalike toetusrahade saamine küla jaoks. Eurofondidest toetusrahade saamise üheks eelduseks on küla arengukava ja juriidilise isiku (MTÜ) olemasolu.

Arengukava ettevalmistuse on teinud Arno Kannike (edaspidi AK), kes on osalenud ka valla poolt korraldatavatel koolitustel.

AK tutvustas küla SWOT analüüsi. Paraku Jõelähtme Vallavalitsuse arengukavas Iru küla küsimusi ei figureeri. Kui kauaks jääb Iru küla Jõelähtme valla koosseisu. Valla piiride muutmine on keeruline protsess.

Vallavanem (edaspidi AU) näeb Iru küla jätkuvalt Jõelähtme valla koosseisus, samas külal on alati õigus liituda teise omavalitsusüksusega. Vastu tahtmist see pole võimalik.

Probleemid on teede ja transpordiga.

AU: Transport on valuline probleem, mis vajab lahendamist.

Iru küla kanalisatsioonivõrku ühendamine?

AU: Kanalisatsioon oli plaanis ehitada EU ISPA fondist saadava rahaga 2004- 2006 a. Projekt ei saanud sellel perioodil rahastust. Hetkel on koostamisel uus taotlus perioodi 2007- 2013 kohta. Raha saamine on EU Ühtekuuluvusfondist oluline sest vallal pole võimalust seda projekti finantseerida. Raha eraldamine selgub suvel.

Nurmevälja projekt- kellega on kooskõlastatud?

AU: kui algab avalikustamise protsess, saab kooskõlastada.

Ettepanek: lisada Iru küla arengukavasse punkt, et korrusmajade ehitusprojektid kooskõlastada külaga. Küla on üle kahekorruseliste hoonete vastu.

Ettepanek: Pirita jõe äärde ei tohiks ehitada.

Probleem: tänavanimed ei ole teatud andmebaasides kajastatud, on vaid krundi numbrid (Tiigikülas).

Probleem: Tamme tee ja Tiigi tee algusel pole nime, asub eramaal, kuid on kõige sõidetavam teelõik. Tee on korrast ära, inimesed on sunnitud ise teed korras hoidma.

AU: Mäe, Välja ja Nurmevälja piirkondadesse Saha- Loo tee äärde on plaan rajada tootmis- ja äriehitused. Arendajatel on kohustus ehitada välja teed. On asutatud Iru tehnopark.

On plaanis korrastada Irus Tiigi tee, Põllu tee ja Metsa tee. Maikuu esimesel nädalavahetusel on taas prügikoristusaktsioon mil tuuakse kohale jälle suured prügikonteinerid.

Ettepanek: informeerida kohalikku politsei konstaablit, kes võiks külastada (sõidaks ametiautoga) pidevalt Iru küla ja vaataks ka Iru mänguväljakul olevaid noorukeid.

AU: Vallal puudub võim konstaablit suunata, aga teeme neile ettepaneku.

Küsimus: mida tehakse pooleliolevate ehitustega?

AU: kohalikul omavalitsusel on õigus sekkuda kui ehitustegevust ei toimu ja ehitus hakkab lagunema ning näeb korratu välja.

Konkreetsed aadressid on Tamme tee 1 ja 3.

Küsimus AJ: kas Pirita jõe ääres on mõni munitsipaalomandis olev maatükk, mille kaudu saaks külarahvas jõe äärde ilma et läbiks eramaad?

AU: see maatükk peaks olemas olema (mänguväljaku kõrval Ämma tee ääres Klaokse kinnistu kõrval. Selle maatüki kasutamise eesmärgid peaksid küla arengukavas sees olema.

AJ: paljudel külainimestel on mure tee (olematu) olukorra pärast, mis viib Aloe tee pikendusena Vana Narva mnt bussipeatusesse (Iru Ämma kivi lähedal). Sinna oleks vaja panna mingi tee kate või sillutis (hetkel vihmaga porine teelõik) ja samuti teha korralik trepp.

AU: see on eramaa kui omanikuga saadakse kokkuleppele siis vallavalitsus on valmis selle rajamist toetama.

Küsimus: millal luuakse Iru MTÜ?

AJ: pöördusime Vallavalitsuse poole selle tegemiseks toetuse saamiseks.

AU: seda on võimalik teha ka ilma rahalise toeta, Uuskülas tehti ilma toetuseta ära

Küsimus: eelmisel külakoosolekul lubas vald PET- pudelite jaoks paigaldada konteinerid?

AU: eraldi plastiku jaoks konteinereid ei paigaldata, tulevad suurema projekti raames erinevad jäätmete kogumise konteinerid.

 

 

Protokollis

Gerli Jõgi

 

design by tiger.ee