Esileht  » 
Uudised ja teated  » 
Külaplats ja tenniseväljak  » 
Vee- ja kanalitrassi rajamine Irus  » 
Iru prügipõletusjaam  » 
Küla eestseisus  » 
Külakoosolekud  » 
Arengukava  » 
Ajalugu  » 
Transport  » 
Ilm  » 
Mittetulundusühingud  » 
Detailplaneeringud  » 
Lingid  » 
Jõelähtme valla uudised  » 
Keskkond  » 
» Uudised ja teated » Maapäev 2015

Muljeid Maapäeval  osalemisest.

 

Sellel aastal korraldas Kodukant Eesti 7.-8. ja 9. augustil Maapäeva 2015 Säreveres, mis  asub Türi vallas, Türi linna vahetus läheduses. Asukoha valik oli igati tore, sest Järvamaa Kutsekooli kolm uut ühiselamut mahutasid kenasti ära kõik 600 osalejat. Kutsekooli sööklas pakkusid süüa kokanduse õppurid ja ka vilunud kokad.  

Esimesel päeval pandi üles kõigi maakondade telgid, milles olid väga rikkalikud omakandi toidu parimad näidised. Maapäeva osalejatele pakuti ohtrasti kõike maitsta, kusjuures enamuse pakutud hõrgutiste juurde käisid ehtsad lood  toidu valmistamise olulisematest nippidest ning kohapõhistest looduslikest lisanditest!

Põnevad   toidud ja joogid andsid tugeva positiivse emotsiooni selle suuna püsivaks jätkamiseks ka meie Koostöökogu piirkonnas.

Samal päeval toimus ka pidulik tseremoonia parima küla konkursi nominentide ja võitja väljakuulutamisega! Avakõnega esines president Toomas- Henrik Ilves, seejärel Järva Maakonna esindaja jt.  Väga hea mulje jättis Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja, kelle kõne oligi kõige sisukam ja asjakohasem. Peale kultuuritempli juhtimise on ta ise vanemate kodukohas Suure- Jaani vallas ka aktiivne talupidaja ning Kodukant Eesti vastvalitud juhatuse liige.

Kuigi Järva  Leader kohalikud tegevusgrupid aitasid aktiivselt kaasa Maapäeva ettevalmistamisel ja korraldamisel, ei maininud ükski kõneleja ja ka hiljem nominetidele auhindu jaganud Riigikogu

esimees Heiki Nestor, kordagi  Leader programmi tõhusast toetusest külaliikumise arengutes. 

Juhan Särgava aparaadiga tehtud fotol on Eesti Vabariigi president Toomas-Henrik Ilves koos Harju Maakonna tiimiga.

Teisel väga töisel päeval olid Kärajad viies kärjes. Kärajate ideeretkete, Järvamaa valdades külades kohalike tegijatega kohtumiste ja vestluste põhjal plaaniti välja tuua probleemid, lahendused ja ettepanekud nii Eesti riigi, EL kui ka Kodukandi tasandil.

Kärgede teemad:

  • tööhõive
  • õppiv küla
  • turvalisus
  • küla- ja linnakogukondade koostöö
  • Euroopa Liidu mõju külale                                              

Kuna registreerusin Eesti Leader Liidu ettepanekul ideeretkele „Küla ja Linnakogukondade koostöö“, siis sattusin  Kabala külla.

Asukoht ja liiklus.

Kabala küla asub 21 km Türilt, Järvamaad läbivate teede ristmikul, millega on ühistranspordi liiklus väga kättesaadav! Tallinna sõiduks parim viis on sõita bussiga Türile ja sealt juba rongiga Tallinna. Lihtsalt ja ainult bussiga saab lisaks Türile ka Viljandisse, Paidesse, Pärnu, Põlva ja Valka.

Omapära:

Mõis asutati 1874 aastal aadliperekonna Taube poolt, kes ka samal ajal ehitas välja Särevere mõisakompleksi.

Kabala mõisa peahoones on mõisakool, mõisavalitseja majas kultuurimaja. Tundub, et see on päris õige nimetus, sest selles majas käib tänu meid vastu võtnud perenaisele Reinika Tatterile väga elav tegevus! Selles majas pakkuski perenaine  meile esmalt hommikukohvi ahjust tulnud värskete koogilõikudega! Reinika linnast maaletulek vajab  väga positiivset äramärkimist!

Retketiim

Meie seltskond oli geograafiliselt väga tore:  Kassarist Hiiumaa Kodukandi vedaja ja oma puhkekeskuse pidaja Ester Tammis, Pärnu linna piirides asuva Rae küla sädeinimene Marina Mesipuu, Kesk-Eestis, Suure- Jaanis talumajapidamise edendaja Anzori Barkalaja  ja Arno Kannike Jõelähtme valla Iru külast.

Selgus, et „mõisaproua“ Reinika õpib Viljandi Kultuurikolledzis ja meie mõttevahetuse käigus sai talle päris selgeks, mis võiks olla tema lõputöö teema, mille saaks võtta ka kogu külaliikumise arengute aluseks! Selles osas andis Andzori  asjakohast ja  head nõu.

Kabala küla.

Registreeritud elanikke 302, mis alul tundus arusaamatu, sest olles küla keskuses, kus ka AO pood, postimaja, raamatukogu, eakate hooldekodu, spordiangaar jms polnud kuskilt näha ei eramaju ega korterelamuid?

Ringkäik mõisahoone ümber, ainulaadse laululava juurde, edasi juba mööda külatänavaid, andis siiski hea ettekujutuse nendest toredatest, korras ja hästi hooldatud õuealadega eramajadest.

Minu kui ekspiimamehe küsimusele, kus on kunagine meierei, sain ka vastuse ja võimaluse sellel pilk heita. Kahjuks on see maja hooletusse jäetud, sest puud kasvavad juba majast läbi, majja sisse ei pääsenudki. Maja on erastatud ja ootab paremaid aegu.

Eraldi peab ära mainima Laululava! See on ehituskonstruktsiooniliselt  Tallinna Laulukaare prototüüp, mõnusas suuruses ja väga hea akustikaga! Selgus, et sellel aastal oli juba 49. Kabala laulupidu, millel osales palju kollektiive ka teistest asumistes ja maakondadest. Olevat olnud üle 1000 inimese nii kodu-kui ka välismaalt. Kaugemad kabalased isegi Austraaliast, rääkimata Ameerikast ja Rootsist- Soomest!

Sinna me siis seame ka meie järgmisel aastal sammud, kuna toimub 50. juubelilaulupidu!

Retketeema

Meie teemaks Kabala külastamisel ja mõttevahetusel oli: küla ja linnakogukondade koostöö.

Kabala küla arvamusest selgus, et paremini ei saagi olla suhe Türi linnaga?

Kabala on Türi valla Kultuurikeskuse üks allüksus. Kõik käib Türi kaudu ja ka Türi rahastamisel.

Maja halduskuludeks, eeskätt kütteks nimetas perenaine summat € 16 000 aastas, mis on päris kena summa. Lisaks toetab vald isetegevusringide toimimist, perenaine saab palka jms.

Tegelikult oli väga hea tõdeda, et küla- ja linnakogukondade koostöö on hea! Reinika tõi lausa esile, et ei ole sellist suhtumist, et sina oled keegi … külast, aga mina linnast! Häid sõnu lisas ka pärnakas, kuid Hiiumaa Ester oli selle hinnangu andmisel pigem tagasihoidlik. Ka Andzori ei kippunud lahti mõtestama suhteid tema koduküla lähilinnadega Viljandi ning Suure- Jaani, kas koostööd või vastuolusid. Kuna kõik olid kenad ja oma külaliikumisega seonduvalt ka piisavalt jutukad ning Kabala perenaise esinemine lõi ka väga positiivse kuvandi, siis ei saanudki ma  tulla „püünele“ oma  kriitilise poolega.

Mõttetalgud meie tiimiga kestsid ca 1,5 tundi, mille käigus sai kirja pandud   ettepanekud, ka minu mõneti kriitilised kommentaarid, mis meie tiimi juht Anzori esitles pärastlõunasel kokkuvõtete tegemisel.

Jääme ootama sündmuse korraldajatelt täies mahus kokkuvõtteid.  Huvi on just nende ettepanekute vastu, millised avavad küla ja linna koostööks uusi võimalusi?

Väike väljavõte minu poolt esitatud kogemusest koostöös Tallinna võimudega.

Meie väikese tiimi käramisel kõlama jäänud ülimalt positiivse seisukohaga ei saanud ma siiski nõustuda Iru küla kogemusele toetudes. Olles Iru külavanem tegin mitmeid pingutusi, ka kohtumisi Tallinna Linnaametnikega ja abilinnapeade Pr Jepineni ja Hr Aasaga, ka Lasnamäe linnosa vanemaga Hr Klandorfiga, kuid tulemus oli „0“. Püüdsin teha koostööd Iru linnuse korrastamiseks, vast ka turistidele atribuutiliste atraktsioonide ühiskondlikus korras väljaehitamiseks, kuid tulemusteta. Küsida võiks, miks saalisin linna ametkondades? Lugu selles, et Iru Linnus on nõukaaegse otsusega Tallinna linna territoorium.

Toon siin ühe Küla ja linna koostöö markantsetest näidetest.  Mind praktiliselt naeris välja abilinnapea Taavi Aas, kui pöördusin tema poole Narva maantee ja Pärnamäe ristmiku liiklusskeemi paremustamiseks. Nimelt sellelt ristmikult suundub autodel linna enamus Iru küla  elanikke, samuti Jõelähtme valla ja  Maardu elanikke, kuid peateeks on kuulutatud Pärnamäe tee, seega Muuga ja Viimsi valla suund? Tegelikult on suured sõiduvood just Narva maanteelt otse jätkuvale Vana- Narva maanteele Maardu suunas ja vastupidi. Abilinnapea vastas, et selles küsimuses pöördusid küll vale mehe poole ( kuigi just transport on tema valdkond), sest tema  ema elab Muugal ja temal on väga hea sinna just Iru kaudu sõita! Tegin siis ettepaneku paigaldada valgusfoorid, kuid ka selle tõrjus tagasi, sest linnas olevat palju hullemaid ristmikke ilma foorita. Linnavalitsusele sai saadetud kiri mitmesaja allkirjaga, kohal käis ka TV saate „Kaua võib“ reporter, kuid mitte  midagi ei ole siiani muutunud?

Maapäeva sündmuste kokkuvõttes on hea teavitada, et meie tiim ütles oma sõna sekka sõnumi koostamisel Vabariigi valitsusele ja ka teistele institutsioonidele. Olen tänulik, et mul oli võimalus osaleda.

Mainima peab ka seda, et nii meie kohtumisel Kabalas, kui ka teiste külade kohtumistel  osalenud inimeste info põhjal saame kinnitada, et Leader on ikkagi märgatavalt kaasa aidanud külaelu arendustele ja väärtustamisele. Meid teatakse ja tuntakse!

 

Muljed seadis ritta Arno                                                            

 

 Irus, 9. augustil 2015

design by tiger.ee