Esileht  » 
Uudised ja teated  » 
Külaplats ja tenniseväljak  » 
Vee- ja kanalitrassi rajamine Irus  » 
Iru prügipõletusjaam  » 
Küla eestseisus  » 
Külakoosolekud  » 
Arengukava  » 
Ajalugu  » 
Transport  » 
Ilm  » 
Mittetulundusühingud  » 
Detailplaneeringud  » 
Lingid  » 
Jõelähtme valla uudised  » 
Keskkond  » 
» Iru prügipõletusjaam » Iru Elektrijaama jäätmepõletusploki tehnoloogia on maailmatasemel

Iru Elektrijaama jäätmepõletusploki tehnoloogia on maailmatasemel    

Jaapanis, Tokios  jäätmepõletusel töötavaid koostoomisjaamu (Waste to Energy CHP) külastanud Iru EJ juhataja Toomas Niinemäe sõnul võib elektrijaama laiendusena arendatava sorteerimata tavaolmejäätmete masspõletusel baseeruva soojuse ja elektri koostootmisploki tehnoloogiavaliku üle ainult rahulolu väljendada – ka mujal maailmas ehitatakse samalaadseid jaamu, nagu Irusse on planeeritud.

Aprillis käis Niinemäe Jaapanis koos Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsiooniga, kuhu kuulus 18 inimest, sh Tallinna ja Tartu linnavalitsuse ning Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse (EAS) esindajad. Külastati Osaka linnavalitsust, Jaapani tööandjate keskliitu, sotsiaalministeeriumi, Osaka ja Tokio kohalikke EAS-i sõsarettevõtteid, kahte WtE CHP jaama ning kohtuti Eesti sumomaadleja Kaido Höövelsoni ehk Barutoga.

„Minu huvi oli eelkõige külastada jäätmepõletuse koostootmisjaamu, mida ainuüksi Tokios on 23. Igas jaamas, sõltuvalt selle suurusest, põletatakse aastas keskmiselt 150 000 -250 000 tonni jäätmeid. Seekord käisime kahes soojuse ja elektri koostoomisjaamas, mille tehnoloogiat tahtsin väga näha just meie Iru jaama jäätmeploki projekti arendamise tõttu,“ jutustab ta. „Et kelle turbiine, automaatikat ja katlaid kasutatakse ning miks, millised on probleemid ja millega ollakse rahul.“

Niinemäe sõnul on ta sunnitud nentima, et ühegi „ahaa!“-efekti seal kasutatav tehnoloogia ei tekitanud. „Mõlemas, nii 2004. kui ka 2006. a ehitatud jaamas kasutatakse meile väga hästi tuntud ettevõtete tehnoloogiat – Siemensi, Mitsubishi turbiinid, Martini katlaid jne, kelle nimed on ka meie pakkumismenetlustes esindatud. Väga hea mulje jättis, kui palju oli investeeritud linnakeskkonnas asuvate jaamade arhitektuuri ja väljanägemisse. Põhimõtteliselt ei saanud arugi, et tegemist on jäätmepõletusjaamaga, vaid pigem jätsid need hooned spordiareeni mulje. Irus aga pole meil mõtet nii kallist ja toretsevat ehitust teha, kuna plokk rajatakse olemasoleva elektrijaama laiendusena tööstusmaastikule.“

Iru jäätmeplokk kui juba leiutatud jalgratas

Iru EJ arendab elektrijaama laiendusena sorteerimata segaolmejäätmeid kasutava uue soojuse ja elektri koostootmisploki projekti, et vähendada sõltuvust kallinevast maagaasist ning vähendada jäätmekäitluse ja soojusenergia hinnatõususurvet ühiskonnale. Tasuvusuuringud näitavad, et tegemist on tasuva projektiga.  Jaanuaris välja kuulutatud rahvusvahelisele hankemenetlusele esitati neli kvalifitseerimistaotlust, neist kvalifitseerusid järgmised ettevõtted: CNIM Prantsusmaalt, Saksamaa ja Eesti konsortsium Fisia Babcock Environment GmbH ja AS Skanska ning Von Roll Environmental Technology Ltd Sveitsist.

„Tänaseks on valmis ja heaks kiidetud Iru tulevase jaama keskkonnamõjude hindamine ning ka jäätmete saadavusuuring. Rahvusvahelise hanke pakkumised loodame kätte saada suvel ja kui muu eeltöö tehtud, pakkumise hind ja tingimused vastuvõetavad, siis langetame ka lõpliku investeerimisotsuse,“ selgitab Niinemäe. Jäätmeploki maksimaalne aastane jäätmepõletusmaht tuleb 220 000 tonni, elektriline võimsus 20 MW ja soojuslik võimsus 50 MW. Elektrijaama laienduse valmimistähtajaks on 11.11.2011.

Tegelikult on jäätmeplokk kahte suurt valdkonda ehk siis energeetikat ja jäätmekäitlust ühendav projekt, mis Iru jaama juhi sõnul kaldub rohkem keskkonna suunas. „Energeetikas on jäätmed meie jaoks kütus ja me saame jäätmeid taaskasutada ehk võtta neist välja energeetilise potentsiaali – soojuse ning elektri. Lisaks on tuhast võimalik välja sorteerida metall, kivi ja klaas, mis on kindel ressurss ehitusmaterjalide toomises (betoonplokid, maanteede muldkehade täiteks, tänavakivid),“ selgitab ta. „Ohtlik osa tuhast, mida on ca 5%, vajab erikäitlemist, aga selles osas on meil mitu võimalust, nt saata see Vaivara prügilasse või Saksamaale vanade söekaevanduste täiteks. Tegu on absoluutselt juba leiutatud ja toimiva jalgrattaga.“

Ainuüksi Euroopas töötab üle 400 analoogse jäätmepõletusjaama.

Eestis on optimaalne kaks jäätmejaama

Kuna arvutuste järgi on tegemist tasuva projektiga, on ka EE konkurendid kuuldavasti jäätmejaama projekti peale mõelnud. Siiski on Niinemäe sõnul tegemist ressursiga, mida ei jätku lõpmatuseni, sest seaduste järgi tohib Eestis põletada kuni 50% tekkivatest jäätmetest. „Eestis on võimalik põletada aastas 300 000 tonni jäätmeid, millest umbes 220 000 tahaksime põletada Iru uues plokis.. Lisaks on arendusjärgus Tartusse umbes 100 000 tonnise aastavõimsusega koostootmisjaama rajamine. Iru EJ kasutaks kütusena Harjumaa, Tallinna, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Läänemaa ja osaliselt Ida -Virumaa jäätmemassi, Tartu tehas ülejäänud Kesk- ja Lõuna-Eesti jäätmemassi. Üle kahe jaama pole meie väikese riigi jaoks enam optimaalne. Kehtib printsiip: kes ees, see mees.“

Prügilate jaoks tekib 2010. a probleem, kui biolagunevaid jäätmeid ei tohi enam ladustada ja lisaks peaksid jäätmekäitlejad suunama sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid prügilate laiendustesse. Iru projekt võimaldab aga maakondadel vähendada investeeringuid ja tuua jäätmed kütuse koostoomisjaama. Et tagada kütusevoo stabiilsus, hakatakse Irus jäätmeid utiliseerimiseks vastu võtma 15-20% odavama hinnaga kui nt Jõelähtme prügila.

Kuidas kohalikud Iru elanikud jaama rajamisse suhtuvad? Niinemäe sõnul oli alguses seletamist palju. Ploki tehnoloogia on maailmatasemel ning ühtegi prügiladestusala Irusse ei tule, kuna kogu protsess toimub n-ö ratastelt. Kõik jäätmed saab kinnises, alarõhu all olevas ruumis otse autodest suurde kogumispunkrisse kallata ja sealt edasi katlapunkrisse tõsta. Katlas põlemisprotsessi jaoks vajalik õhk pumbatakse autolüüsist ja kogumispunkrist otse katlasse, mis välistab ebameeldivate lõhnade levimise. „Ploki investeeringu suurusest moodustavad 35-40% puhastussüsteemid, mis on nii efektiivsed, et ca 20 eramaja pliidid-ahjud-kaminad emiteerivad aastas atmosfääri sama palju ohtlikke jäätmeid kui läheb Iru korstnast pärast 220 000 tonni jäätmete põletamist,“ nendib ta.

design by tiger.ee