Esileht  » 
Uudised ja teated  » 
Külaplats ja tenniseväljak  » 
Vee- ja kanalitrassi rajamine Irus  » 
Iru prügipõletusjaam  » 
Küla eestseisus  » 
Külakoosolekud  » 
Arengukava  » 
Ajalugu  » 
Transport  » 
Ilm  » 
Mittetulundusühingud  » 
Detailplaneeringud  » 
Lingid  » 
Jõelähtme valla uudised  » 
Keskkond  » 
» Iru prügipõletusjaam » Eesti Energia selgitus

Iru jäätmeenergiaploki heited pole suuremad kui sõitval veoautol

 Ando Leppiman, Eesti Energia Taastuvenergia juht
 
Elektritootmisega tuleb paljudele ilmselt silme ette suitsev korsten ning tuhamäed. Ajad on aga edasi läinud ning tänapäeva maailmas leidub tehnoloogiaid, mis võimaldavad põletada näiteks varem täies mahus maasse tambitud prügi ning toota sel viisil ka elektrit palju puhtamalt kui seni.
 
Eesti Energia rajab peagi Iru elektrijaama külge ülimoodsa jäätmetest elektri ja soojuse tootmise ploki, mis vastab kolm korda karmimatele keskkonnanõuetele kui näiteks tavaline bioküttel koostootmisjaam. See ei tähenda, et teisel pool Narva maanteed asuv Väo koostootmisjaam ületaks täna kehtivaid keskkonnanorme. Pigem tahaks rõhutada, et Iru jäätmeenergiaploki näitajad jäävad Euroopa Liidus ja seega ka Eestis nõutud normidest oluliselt madalamaks. Selle tagavad võimsad puhastusfiltrid, mis kortsnasse suunduvast õhust saaste maksimaalselt eemaldavad.
 
Ulatusliku prügipõletusjaamade rajamise kogemusega Prantsuse firma CNIM’i poolt pakutav uus tehnoloogia muundab umbes 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.Uue tootmisploki käivitumisel kasutatakse vähem olemasolevaid Iru elektrijaama võimsusi ning see tähendab tulevikus igal juhul moodsamat ja puhtamat elektri ning soojuse tootmist nii piirkonna elanike kui kogu Tallinna ja Maardu soojusetarbijate jaoks.
 
Sama tüüpi tehnoloogia on levinuim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes ning populaarne keskkonnateadlike skandinaavlaste juures (Rootsis ja Taanis), peagi valmib samalt tehnoloogial jäätmeenergiaplokk põhjanaabrite pealinnas Helsingis. Seejuures näiteks rootslaste juures Malmös ja peenes Monacos paiknevad prügil töötavad elektrijaamad otse kesklinnas. Kokku on Euroopas sellisel tehnoloogial elektrijaamu üle 400.
 
Ei meie põhjanaabrid ega Tallinna-Maardu piirkonna elanikud pea prügi energiaks muundamist pelgama, sest katla ja korstna vahele paigaldatud kõrgtehnoloogilised filtrid tulevad toime ka oluliselt kõrgemate jäätmetes sisalduvate kahjulike keemiliste ühendite neutraliseerimisega, kui neid leidub tavapärases olmejäätmetes. Jaama maksumusest olulise osa moodustavate filtrite abil saavutatakse tulemus, millega töötav jäätmeenergiaplokk eraldab tunnis umbes neli korda vähem kasvuhoonegaase kui üks suuremat sorti ligi 70 km/h sõitev veoauto. Seega võib öelda, et Narva suunas kulgev maantee loob piirkonnas oluliselt rohkem saastet kui tulevane moodne energiaplokk. Samuti jõuab tulevikus korstnast õhku vähem saastet, kui paarkümmend ahjuküttel eramut korraga oma korstendest välja paiskavad. Ehk kui Iru külas talvepäeval paarkümmend maja otsustab ahju kütta, siis see suits ületab saasteainetelt kindlasti tulevase jäätmeploki oma.
 
Jäätmeenergiaplokk on üle kolmekümne aasta samal kohal elektrit ja soojust tootnud Iru elektrijaama laiendus. Mitmed uue ploki seadmed paigutatakse olemasolevasse jaama, mistõttu prügipõletusploki lisandumine Iru elektrijaama pikendusena ei ole visuaalselt suur muutus. Kasutatakse ka Iru elektrijaama 202,4 meetri kõrgust korstnat, mis tagab heidete suure hajumise ehk võimalikult madala saaste maapinna lähedal. Seega ei saa kuidagi toimuda nö ühte kohta maha langemist, vaid korstnast väljuv hajub ühtlaselt ja hakkab väga madalas kontsentratsioonis alla langema alles paari kilomeeri kaugusel.
 
Väljaspool Iru elektrijaama ei saa piirkonnas toimuma ka täiendavaid ulatuslikke kaevamisi, sest elektrijaama soojustorustik on juba ammusest ühendatud kaugküttevõrguga. Turbiin ja generaator paigaldatakse olemasolevasse hoonesse, samuti kasutatakse olemasolevaid kontorihooneid ja muid abiruume.
 
Prügiploki rajamisel on võimalikult palju välditud mõju ümbritsevale ning võetud arvesse keskkonnamõjude hindamisel tehtud ettepanekuid. Näiteks hakkavad prügiautod Iru territooriumile sisse pöörama uue Narva maantee ristimiku ärasõidult ehk Iru külla viiva Saha-Loo tee liikluskoormus jäätmete kasutuselevõtu tulemusena ei muutu.
 
Jäätmete käitlemine saab toimuma suletud ruumides, mistõttu on välistatud halva lõhna levik väljapoole koostootmisplokki. Prügiauto sõidab hoonesse sisse ning kallutab oma koorma otse sügavasse punkrisse – nii ei saa suletud ruumist prügi minna lendlema ega levitada ümbruskonda halba lõhna. Prügipõletuse protsessiks vajalik põlemisõhk võetakse jäätmete mahalaadimise ruumist ja jäätmepunkrist, mille tulemusena on neis ruumides tagatud pidevalt alarõhk (s.t ukse avamisel tekib sissepoole suunduv õhutõmme).
 
Kokkuvõttes võib öelda, et Iru jäätmeplokiga seotud mõjusid on hinnatud võrreldes seniste teiste arendustega Eestis üldse kõige paremal tasemel ning seda eelkõige võimalike heitgaaside ja saaste hajumise osas. Keskkonnamõjude hindamine (KMH) näitas, et jäätmepõletusploki töösse rakendamisel jääb piirkonna saastetase 99% ulatuses samaks ehk jäätmepõletusplokk ei mõjuta praktiliselt Iru elektrijaama lähiümbruse saastetaset. (KMH kokkuvõttes välja toodud võimalik lisanduv emissioon on suurusjärgus 1- 0,01 % ja selles ei ole veel arvestatud Iru seniste võimsuste vähendamist.)
 
Lisaks rajatakse Iru jäätmeenergiaplokile seadusest tuleneva kohustusena õhuheitmete online-monitoorimissüsteem, tänu millele on andmed igal ajahetkel kättesaadavad ja ka kontrollitavad riiklikule järelvalvele. See välistab igal juhul õhuheitmete ületamise. Töötava jäätmeenergiaploki õhuheitmed on kas normi piires või siis jaam seisab, teisi võimalusi ei eksisteeri.
 
Iru jäätmeenergiaploki rajamise kohta hakkame jooksvalt infot üles panema projekti leheküljele http://www.iruenergia.ee/index.php?id=849

design by tiger.ee